ECCK ja ECCTÜ ühispöördumine

Eesti Chow Chow Tõuühing ja ECCK ühispöördumine vastuseks aastaid kestnud laimukampaaniale.

Eesti Chow Chow Tõuühingu ja Eesti Chow Chow Klubi ühispöördumine.

Kallid #chowchow omanikud ja tulevased omanikud.

 Viimastel päevadel on meie armastatud tõugu ja sellega tegelevaid kasvatajaid taas tabanud kennel Darling Celly’s omaniku Inga Allika inetu laimukampaania. Kui viimased seitse aastat oleme seda talunud sirge seljaga (las koer haugub, karavan liigub ikka edasi), siis nüüdseks oleme olukorras, kus nii enam edasi minna ei saa ja tuleb rääkida tõde nii nagu see tegelikult oli.

 Vana Eesti Chow Chow Tõuühing, mida juhtis Inga Allika, loodi aastal 2005. Aretuserinõuete (sealhulgas terviseuuringute) kehtestamiseni kulus kuus aastat ja 2011. aastal kinnitati meie tõule aretuserinõuded. Aretuserinõuete kehtestamisele eelnes väga põhjalik töö registritega ja analüüsi koostamine. Kahjuks tolleaegse Chow Chow Tõuühingu juhatuse poolt Eesti Kennelliidule esitatud Eesti Chow Chow Tõuühingu üldkoosoleku otsus, millised aretuserinõuded peaksid kehtima, erines olulisel määral otsusest, mis võeti vastu tõuühingu üldkoosolekul tõuühingu liikete poolt, seega manipuleeriti faktidega juba aastal 2011 aretuserinõuete taotlemisel.

 Vana tõuühing suutis veel 2014 korraldada erinäituse, kus oli kohal vaid 17 chow chowd. Peale seda ei korraldatud enam ei erinäitusi ega ka mitte mingeid muid üritusi. Lõppes igasugune klubiline tegevus ning toimus ainult väidetav „aretusreeglite täitmise kontroll“. Ka veel praegu on vanal tõuühingul üleval nende koduleht, mida oleme korduvalt palunud eemaldada, sest tegemist on teadliku inimeste eksitamisega. Selliste andmetega juriidilist keha ei eksisteeri juba aastast 2021. Ka on seal üleval lause: „Viimastel aastatel tegeleb Tõuühing põhiliselt aretusreeglite täitmise kontrollimise ja terviseuuringute kohta info kogumisega.

Selgutsetuks jääb, kuidas läheb selle kontrolli ja kogumisega?

 Inga Allika on oma kirjutises toonud välja järgnevad read - Olnud tegev eelmises Eesti chow chow Tõuühingus              ei lubanud me sellistel kasvatajatel "silma paista", sest midagi ei saanud teha enamat., aga kõik oli vähemalt       kontrolli all. Olid terviseuuringud nõutud ja aretusse minevad loomad pidid end näitama vähemalt 2* näitusel.         Väljaheidetud või ise minema läinud kasvatajad koondusid ja tegid uue klubi.

 Tuleb tõdeda, et suhtumine, kus tõuühingu juhatuse esinaine ainuisikuliselt määrab, otsustab ja kontrollib, kus teisi kasvatajaid ja liikmeid ei kaasata, oligi peamine põhjus, miks enamus kasvatajaid ja liikmeid lõpetasid koostöö vana tõuühinguga, lisaks muidugi üleolev suhtumine teistesse. Eks see ole omakorda näitaja, kui tõuühingus on kaks kennelit, aga rahul pole ja uue klubi moodustas 11 kennelit. Kas tõesti kõik 11 kasvatajat olid meil rumalad ja millerid jne? Suureks mureks oli meil eelkõige ikkagi erinäituste ja koolituste ning ürituste puudumine, olematu suhtlus ja üleolev suhtumine kõikidesse teistesse. Ei ole just meeldiv kui tõuühingu juhatuse esinaine Inga Allika tuleb näitusel algaja chow chow omaniku juurde (kes teda isegi ei tunne) ja ütleb, et „mind ajab su koer oksele“. Ükski tõuühingu esindaja ei peaks kõikidesse teistesse niimoodi suhtuma. Ja see pole ainus juhus ja näide. Lisame siia juurde veel ühe teise liikme kirja 2016. aastal vana tõuühingu juhatusele, kus isik muuhulgas mainib, et tõuühingu liige (Inga Allika) näitas üles väga jämedat käitumist tema abikaasa suhtes, samuti puudub austus kui tõuühingule raha kinkinud isiku suhtes ja samuti esineb tõuühingu juhtkonna poolt suures koguses võltsimisi igal tasandil, mis välistab igasuguse usalduse antud organisatsiooni suhtes. Tegemist on väga soliidse ja lugupeetud isikuga, kes kohe üldse polnud sellist suhtumist ära teeninud.

 2016. aastal, olles olukorras, kus vana tõuühingu tegevus oli sisuliselt seiskunud, kuid chow chow kasvatajatel ja tõust huvitatud inimestel oli soov midagi enamat tõu jaoks korda saata, korraldada erinäitusi, loodi Eesti Chow Chow Klubi.

Jah, Inga Allika eestvedamisel tehti kõik endast olenev, et klubi ei võetaks Eesti Kennelliidu liikmeks.

Chow Chow Klubi võeti EKL liikmeks 2017 aastal. Üheks tingimuseks, et me üldse saaks  EKL/FCI liikmeks, oli Eesti Kennelliidu nõudmine, et me võtame oma põhikirjast välja aretuse ja aretusnõuetesse puutuva.

Aretuserinõuded ei olnudki tegelikult meie põhifookus. Nagu eelpool juba välja toodud, siis meie fookus oli ühised üritused, info vahetus ja erinäitused.

Erinäitused on tõu hindamisel ühed põhilised, kus kohal idee järgi on suurem hulk koeri ning koerte hindajaks on selle tõu spetsialist ja kasvataja, kelle hinnangul on suurem väärtus ja mida aktsepteerivad ka teised kasvatajad ja kennelid.

Lisaks ilmub iga kolme aasta tagant ülemaailmne chow chow tõule pühendatud aastaraamat (World of Chow Chows). Tegemist on mahuka, üle 300-leheküljelise väljaandega, mille kokkupanemisel osalevad tõuorganisatsioonid ja tõu spetsialistid üle kogu maailma. 2020.a detsembris ilmunud raamat andis ülevaate 33 riigi tšempion koertest,  tõuorganisatsioonidest ning tõu arengusuundadest. Ka selle raamatu jaoks eestipoolse materjali ja meie koerte tutvustamisega vana tõuühing hakkama ei saanud ja andis selle Klubile üle.

 Eesti Chow Chow Klubi loodi veebruaris 2016. Aretusreeglite pikendati 30.06.2016 ja selles osas Klubi ei teinud ühtegi takistust ja ei olnud nende reeglite vastu. Aretuserinõuded pikendati kolmeks aastaks ehk kuni 30.06.2019.

Juba siis oli teada, et see on esimene pikendus ja enne teist pikendust aastal 2019 peab Tõuühing tegema põhjaliku analüüsi ja esitama aruande eelmise viie aasta statistika kohta, seis enne aretusreegleid aastal 2011, seisuga 2014 ja 2019, välja tooma tõus esinevad tugevused, nõrkused, muutused, soovitused jne.

 13.06. 2019 esitas vana tõuühing EKL juhatusele ilma igasuguste lisadeta ja analüüsideta aretusnõuete pikendamise avalduse. EKL juhatus juhtis taas tähelepanu analüüsi vajalikkusele, võttis pikendamise soovi teadmiseks ja suunas avalduse volikogule, kuivõrd juhatuse asi pole üldse neid menetleda.

Volikogu  27.08.2019 koosolekul ei olnud kohal ühtegi vana tõuühingu esindajat, esitamata oli ka nõutud analüüs ja kuivõrd taotluse esitamise aeg oli ületatud ning vanad aretuserinõuded seetõttu kehtetuks muutunud, tuligi hoopis alustada nullist. (Loe protokolli punkti 2) 27.08.19 volinike korralise koosoleku protokoll1.pdf

Seega Eesti Chow Chow Klubi ei ole kunagi omanud õigust kaasa rääkida aretuserinõuete koha pealt ja samas ei olnud ka pikenduse takistusel ees, vaid tegemist oli vana tõuühingu lohakuse ja töö tegemata jätmisega.

Peale sellist põrumist oli hea öelda, et uus klubi takistab ja tehku me nüüd ise, aga meil ju puudus volitus ja õigus seda teha. Kui me oleks ka andnud omapoolse analüüsi, siis reeglid oleks saanud kehtestada ikkagi vaid vana tõuühingu üldkoosolek. Klubi on oma tegutsemisajal teinud statistikat ja kogunud andmeid chow populatsiooni kohta. Näiteks, et jälgida ka koerte surmaga seonduvat, oleme lisanud klubi lehele tabeli, kuhu igal chow omanikul on võimalus oma koera surma korral märkida oma koera vanus ja surma põhjus. Veelkord rõhutame, et meie koostatud  analüüsi vana tõuühing näha ei soovinud.

 Enne antud pöördumise avaldamist kontakteerusime veelkord ka Eesti Kennelliiduga ja täpsustasime üle, et väljastatav info oleks korrektne. Eesti Kenneliidus otsiti välja vana volikogu koosoleku protokoll koos märkustega, kus oli kirjas, et tõuühingu kohustus oli koostada viimase viie aasta analüüs, teha uued ettepanekud uute aretusreeglite koostamiseks, tuginedes analüüsile ning seejärel need kinnitada oma ühingu üldkoosolekul. Samuti on oluline välja tuua, et enne üldkoosolekul kinnitamist oleks tulnud antud analüüs esitada tutvumiseks ka Eesti Chow Chow Klubile kui teisele tõugu esindavale Eesti Kenneliidu liikmesorganisatsioonile, arvamuse avaldamiseks. Tegemist ei oleks olnud muuga kui meie arvamusega, mida siis aretuserinõudeid kinnitav EKL volikogu oleks lihtsalt teadmiseks võtnud. EKL teadusnõukogu vaatab üle esitatud analüüsi ning vastuväited ja teeb otsuse toetudes mõlema organisatsiooni argumentidele ja ütleb seejärel lõpliku sõna, mille Kennelliit vastu võtab.

Kahjuks ei küsinud tõuühing klubi poolt teostatud analüüsi ega klubi ettepanekuid või vastuväiteid, seega klubi ei saanud olla aretusnõuete kehtestamise poolt või vastu. Ja öelda nüüd, et me olime vastu, siis küsiks, et millele?

 Peale nimetatud suuremat sorti „heategu“ vana tõuühingu poolt meie tõule, sai korduvalt tehtud ettepanek anda tõuühingu juhtimine üle, et me saaks ka aretusnõuetega edasi minna. Kahjuks sellest keelduti ja 30.07.2021 likvideeriti vana tõuühing. Seega veel kaks aastat hoiti lihtsalt mitte midagi tehes tõuühingut enda käes, et „midagi kontrollida ja võimu omada“, nagu mainis Inga Allika. Selline mitte midagi tegemine on tegelikkuses kõikse suurem kahju üldse tõule ja tõu arengule. Ka nüüd hoitakse vana tõuühingu kodulehte üleval, lootuses, et chow huvilised komistavad selle otsa ja arvavad ekslikult olevat õiges kohas. Seda võib pidada teadlikuks manipuleerimiseks. Kahjuks inimesed kuulavad ja taustainfot omamata, teevad ka oma järeldused ning ikka sinna suunas, kuhu neid suunatakse. Samas on Inga Allika korduvalt helistanud klubi juhatuse liikmetele ja kurtnud, et miks teda küll häiritakse chow chow probleemidega.

Uus tõuühing loodi 03.08.2021 ehk kaks aastat tagasi, kuid seni oleme keskendunud pigem Klubi tegevusele ja kõik meie juhatuse liikmed on ka põhitööl käivad inimesed, kel omagi elu elada. Klubi on edukalt korraldanud mängupäevi, ühismatku, kalendri ilmumist, rahvusvahelise chow chow raamatu trükil eesti koerte esindamist ning ka erinäitused 2018 (osales 42chow chowd) ja 2020 (osales 45 chow chowd). Järgmine erinäitus on kalenderplaanis 2024 aprillis.

Kahjuks ei ole Inga Allika, kes vägagi propageerib näitustel käimist ja nendel osalemist, osalenud ise peale 2014 ühelgi eesti chow chow erinäitusel. 

 Inga Allika on oma avalikus pöördumises väitnud ka kindlalt, et Eestis on aktiivselt tegevad viis kennelit. Aretusreegleid praeguse klubiga ei ole ega ka tule, sest muidu poleks see järjepidevus eelnevaga kadunud.

Murettekitav on seejuures, et inimene, kes väidab end kursis olevat eesti chow chow eluga, ei suuda lugeda kokku meie kenneleid. Meie andmetel on neid 7+1 uus kennel. Neist 4 on ka klubi liikmed.

Aretuserinõuded kindlasti tulevad taas päevakorda ja ilmselt kiiremini kui vana tõuühing seda suutis. Kas ja millised need olema saavad ja millele tänasel päeval rõhku panna, on juba tehtavate analüüside tulemuste selgudes läbiräägitav ja mõeldav, aga kindlasti ei ole tegemist vana hea silmad-puusad-küünar uuringutega, sest sellest on ammu kõik kasvatajad ja suuremate tõuühingute eestvedajad aru saanud, et asi pole nii mustvalge.

Eesti Kennelliidu tõuregistris registreeriti 2022. aastal 5519 koera 213 tõust. Tõukohased aretuserinõuded kehtivad veel vaid 22 tõul, kusjuures neid pole ka enam kõige levinumatel tõugudel nagu saksa lambakoer või retriiverid/labradorid. Äkki küsiks miks?

Viimasel ajal tundub, et terviseuuringud on pigem teatud kasvatajate nn mantra. Uuringud tehtud ja kõik korras, järelikult tulevad ka kutsikad terved. Ja kui nüüd kutsikal midagi viga, siis on loomulikult süüdi omanik. Selline mitte suure pildi nägemine ja ainult uuringutele toetumine on väga libe tee. Meil on küllalt loomi, kel jalad A0, aga kes lonkavad või kellele peale vaadates ei kasutaks neid aretuses.

Loomade geneetikat on veel nii vähe uuritud, et selles osas meeldib üks ehe näide ajaloost. Paaritati fawn ja must chow ning sündis eesti esimene sinine chow chow kutsikas. Selgus, et sündinud kutsika vanavanem 4 põlve tagasi oli sinine. Seega kui loom suudab võtta värvigeeni 4 põlve tagasi, siis miks ei või ta võtta kuskilt sealt ka mõne kehva tervisegeeni. See on mõttekoht, mida peab uurima hoopis teisiti kui need 20aastat tehtud testid, mis tegelikkuses ei ole meid viinud eriti kuhugi. Lisaks on paljude testide tulemused küsitavad, üks kliinik saab ühe ja teine teise tulemuse, aga kumb õige siis on? Meie näeme, et hetkel on palju suuremad mured loomade kasvuga ja psüühikaga, mida peaks lisaks kõigele muule hakkama välistama/muutma. Kasvataja rahakotiga ei ole siin üldse mingit seost, vastupidiselt sellele, mida üritatakse asjast mitte taipavatele ostjatele selgeks teha.

 Inga Allika on toonud välja veel ühe huvitava väite - Kui EKL võttis selle uue klubi oma organisatsiooni liikmeks tegime meie Eesti chow chow Tõuühingus otsuse klubi likvideerida, sest ei ole mõtet joosta võidu klubiga kelle nõudmised on absoluutselt teistsuguste vaadetega.

 EKL võttis ikka meid liikmeks juba 2017aastal, veel 2019 üritasite teie lihtlabase reeglite pikendusega midagi teha, sest rohkemat ei viitsinud ja likvideerisite ikka end alles 2021. Rääkimata sellest, et nii Inga Allika kui tema mõttekaaslased on kõik teised kasvatajad ära blokkinud ja suhtlusest välja arvanud, seega ei saa ka väita nagu teaks nad meie mõtteid või arusaamu. Selline huupi pakkumine stiilis „küll ma juba tean“, ei ole üldse objektiivne ja  tõsiseltvõetav ning kuulub pigem teise poole halvustamise alla taas.

 Tundub, et see tõuühingu lõpetamine on ikka nii valus teema, et sellega ei suudeta ka veel kaks aastat hiljem leppida ning on vaja pidevalt valeväidetega inimesi kostitada ja oma peegli kõverpilt tõu pähe välja käia. Positiivseid arvamusi klubi suhtes ei arvestata, need jäetakse tagaplaanile või ei avaldata. Sedasi toimides ei ole meile nii oluliste ja armsate chow chow tõugu loomade heaolu siin üldse primaarne, kuigi peaks olema.

 Kokkuvõtvalt – uus Eesti Chow Chow Tõuühing tegeleb hetkel aretuse analüüsi kokku kirjutamisega. Kohe kui see on valmis ja meid on võetud Eesti Kennelliidu liikmeks, saame alustada uute aretuserinõuete taotlemisega. Loodetavasti aitavad need rohkem tõu arengule kaasa kui eelmised.

Olgem rohkem positiivsed ja hoidkem oma karvapalle

ECCK juhatus
Eelmine
Paberiteta chow-laadsed

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again:
EST